Sisukord
Krohv- ja tuulduvfassaad
Fassaadi krohvimine või tuulduva fassaadi paigalduse vahel valimine võib osutuda parajaks pähliks kinnisvaraomanikule, kes varasemalt ei ole pidanud selle valikuga kokku puutuma. Kui vana fassaad hakkab murenema või uusehitise välissein vajab katmist, siis on majaomanikel valida sisuliselt 2 variandi vahel: fassaadi krohvimine või kattematerjali paigaldus. Mõlemal lahendusel on oma tugevused ja varjuküljed ning käesolevas artiklis püüme need võimalikult selgelt avada ka majaomanikele, kellel puuduv varasem kogemus või professionaalne ehituslik taust.
Mis on fassaadi krohvimine ehk krohvfassaad?
Fassaadi krohvimine, tuntud ka kui krohvfassaad on traditsiooniline viis hoone välisilme kujundamiseks ja kaitseks ilmastikuolude eest. Selle protsessi käigus kantakse hoone välisseintele krohvikiht, mis võib koosneda erinevatest materjalidest nagu lubi, tsement, savi või polümeerkrohv. Krohvkate annab hoonele ühtlase välimuse ning võib olla viimistletud erinevate tekstuuride, värvide ja viimistlusviisidega vastavalt arhitektuursele stiilile ja omaniku eelistustele.
Samas nõuab krohvfassaad regulaarset hooldust ja on tundlikum pragunemisele ning kahjustustele võrreldes teiste fassaadimaterjalidega. Hoolimata regulaarsest hooldustükli vajadusest on krohvfassaad kõige sagedamini valitud fassaadivariant. Selle põhjus on krohvi mitmekesine kujundus võimalus ja püsiv illusioon sellest, et krohvfassaad on tuulduva fassaadi paigaldusega võrreldes tunduvalt taskukohasem.
Krohvfassaadi nähtav kitsaskoht
Krohvfassaadil on tuulduva fassaadiga võrreldes üks üsna kaalukas nõrkus. Füüsikaliselt on teada, et, õhk liigub loomulikult soojemast keskkonnast jahedamasse. Talvel väljub õhk majast ja suvel vastupidi. Samamoodi, kui õhk liigub läbi maja konstruktsiooni, kaasneb sellega ka niiskus. Mittetuulduva fassaadisüsteemi puhul nagu krohv, on niiskus sunnitud liikuma ka läbi krohvikihi. Osa sellest niiskusest kondenseerub jahedatele pindadele ehk krohvi ja välisseina vahele ning see on ka krohvitud fassaadi pragunemise suurim põhjustaja.
Seetõttu võib tihti näha, et 2-5 aastat tagasi paigaldatud krohvfassaad on määrdunud ning praguneb ning 10 aastat tagasi krohvitud fassaadilt on osa materjalist murenenud.
Mis on tuulduv fassaad?
Tuulduv fassaad ehk teisisõnu ventileeritav fassaad on fassaadisüsteem, kus fassaadikate ei ole paigaldatud otse vastu hoone välisseina, vaid on tõstetud eemale alusroovituse abil.
Selline lahendus loob vahe välisviimistluse ja konstruktsiooni vahel, kus õhk saab vabalt liikuda. Sellist looduslikku õhuringlust nimetatakse ka loomulikuks ventilatsiooniks, mille eesmärk on reguleerida hoone ja väliskeskkonna vahel toimuvat õhu- ja soojusvahetust.
Tuulduva fassaadi puhul on välisviimistluseks võimalik kasutada erinevaid materjale, sealhulgas kiudtsement voodrilaudu, kiudtsement fassaadiplaate, kivipuruplaate, puit välisvoodrilaudasid, alumiinium komposiitplaate ja palju teisi kattematerjale.
Tuulduva fassaadisüsteemi tuntav eelis
Ideaalse seina peamine eesmärk on hoida väljas toimuv hoonest väljaspool ning siseruumides valitsev sisekliima hoone sees. Korrektselt ehitatud tuulduv fassaadisüsteem saab selle ülesandega äärmiselt hästi hakkama.
Kuna fassaadiviimistlus ei asu otse konstruktsiooni vastas, siis intensiivsest päikesepaistest tekkinud soojus ei liigu välisviimistlusest otse soojustuskihti, vaid soojendab õhku õhuvahes. Soojenenud õhk surutakse õhuvahes ringleva õhu poolt välja tuulutusavade kaudu räästa alt.
Selline lähenemine takistab väliskeskkonna kuumuse kandumist soojustuskihti ja hoiab hoone sisekliimat stabiilsemana.
Samuti võimaldab õhuvahe fassaadi kattematerjali kiiret kuivamist ning takistab niiskuse kandumist konstruktsioonidesse.
Kokkuvõte
Fassaadi krohvimine ja tuulduv fassaad on kaks erinevat lähenemist hoone välisilme kujundamisele ja kaitsele ilmastikuolude eest. Krohvfassaad pakub mitmekülgseid disainivõimalusi ja traditsioonilist välimust, kuid võib olla tundlikum niiskuskahjustuste suhtes ning vajab regulaarset hooldust.
Tuulduv fassaad on aga kaasaegne lahendus, mis tagab parema õhuringluse ja niiskusehalduse ning võib pakkuda suuremat energiatõhusust.
